1. Kasvuhoone koha valik
Kasvuhooneid tuleks ehitada piirkondades, kus on head valgustingimused, tasane maastik, head insenergeoloogilised tingimused ja madal põhjavee tase, ning vältida piirkondi, kus võivad tekkida looduskatastroofid, nagu üleujutused, mudalihked ja tuuletõmbed. Kasvuhoone ehitusplatsil peaksid olema tootmis- ja elamisvajadustele vastavad vee- ja jõuallikad. Eelistada tuleks geotermiliste ja tööstuslike heitsoojusressurssidega alasid[1] ning hea drenaažiga kohti, et liigne vihmavesi õigeaegselt ära juhtida. Kui koht on ebaühtlane, tuleb see tasandada. Samal ajal tuleb vältida kõrgeid hooneid, puid ja muid takistusi. Kui neid pole võimalik vältida, tuleb jätta piisavalt ruumi kasvuhoone valgustuse tagamiseks. Lisaks tuleks valida mugava transpordiga asukoht.
2. Kasvuhoone orientatsioon
Kasvuhoone orientatsioon peaks olema põhja-lõuna suunaline, sest valgus on taimede kasvu kõige olulisem tingimus. Põhja-lõuna suunaline paigutus võib muuta valgustuse kasvuhoone igas asendis ühtlasemaks, et põllukultuuride kasvatusala saaks piisavalt valgust. Kui kohapealsed olud ei vasta põhja-lõuna suunale, tuleb eelistada kohta, mis on hommikust lõunani päikese käes, sest hommikune päikesevalgus on pehmem ja võib soodustada taimede kasvu.
3. Kasvuhoone kõrguse määramine
Kasvuhoone ehituse kõrgust mõõdetakse renni kõrgusega. Renni kõrgus viitab kõrgusele maapinnast renni. Üldiselt võib kasvuhoone kõrgem kõrgus pakkuda kasvuhoones viljadele hea kasvukeskkonna ja töötajatele mugava töökeskkonna. Sest mida kõrgem on renni kõrgus, seda suurem on õhuhulk kasvuhoones, seda lihtsam on kasvuhoones keskkonda kontrollida ning mida mugavam on tootmisprotsessis automatiseeritud töö, seda paindlikum on tootmismeetod. Kasvuhoone kõrguse määramisel tuleks arvesse võtta põllukultuuri kõrgust ja istutusviisi (rippharimine, maapinnale istutamine). Kasvuhoone kõrgus on taime ladvast 2–3 meetrit kõrgem, et tagada ülemine õhuringlus ja vältida liiga kõrgest ülemisest õhutemperatuurist tulenevat kahjulikku mõju põllukultuuridele. Samas tuleks arvestada ka kasvuhoones töötavate mehhaniseeritud seadmete ruumivajadusega, näiteks korjamissõiduki kõrgus kõrgeima punktini.
4. Arvestage transporditee sujuvust tootmis- ja pakkimisprotsessi ajal. Tuleb arvestada üldist olukorda ja tagada iga etapi järjepidevus. Seda ei saa kujundada ühekülgselt ega lokaliseeritud viisil. Näiteks tuleb eelnevalt planeerida tootmisliini transpordi marsruut, et tagada sujuv transport komplekteerimisest sorteerimisliinile, pakkimistöökotta ja seejärel lattu.
5. Kaaluge kulu-väljundi suhet
Kasvuhoone kavandamise etapis on oluline kaaluda, kas sisendkulu on proportsionaalne toodangu kasuga. Kuigi poolkinnised kasvuhooned on viimastel aastatel järk-järgult arenenud, ei tohiks me pimesi uusi tehnoloogiaid taga ajada. Traditsioonilistes venlo-kasvuhoonetes ja poolkinnistes kasvuhoonetes kasvatatud tomatite lõppsaagis Hollandi ekspertide sõnul olulist erinevust ei ole. Poolkinnised kasvuhooned nõuavad aga suuremaid investeeringuid kui traditsioonilised venlo kasvuhooned ja tarbivad töö käigus rohkem energiat. Seetõttu on traditsiooniline venlo kasvuhoone Hollandis endiselt praktilisem ja populaarsem.
